Ma olen ausõna hullumas selle tööde hulga peale, mis meil teha vaja on. Järgmine nädal on maalimise hindamine ja Anni tööd on väga halvas seisus, või noh üks neist on ikka tõsiselt mahakandmisvääriline. Samal ajal jändan oma vormiõpetuse kollektsiooniga nii et käed on pindu täis ja kõik on üpriski ajuvaba. Mõtted on kõige sellega tegeledes juba sajal teisel kollektsioonil ja projektil. Liiga palju korraga!
Kevad võiks ju ka ometi juba siiamaale pugeda. Imelik on mõelda, et juba on tõesti aasta möödas katsetest ja kõigest sellest, mis nii teistsugune nüüd tundub, kui tol ajal. Elu on tõesti muutunud.
Mu unegraafik on ilmselgelt ka kolm tundi hilisemaks nihkunud, sest et normaalsest ärkveloleku ajast ei piisa enam ammu. Aga noh, vähemalt ei passi ma kunagi tühja. Mis sest, et see on alati tükike minust olnud, et päevast on vähemalt 30% minu ja mu sees elava tsillikunni oma. Nüüd ei juhtu seda enam tihti...
Aga ei, semud. Ma siiski läheks nüüd magama ja homme tuleb veel 150% produktiivsem olla.
CHEEKS.
No comments:
Post a Comment