ERKI

Leidsin need pildid septembrist, nii mõnusad! Caroli tehtud.
Eile saime ametlikult teada, et pääsesime mõlema kollektsiooniga ERKI'le. Tööd on palju! Mariliisi nimi kollektsiooni all on ainult eksitav, ei tea miks nii kirja pandi. Tegelikult on see meie kursuse ühiskollektsioon, mille nimeks on "Punane raamat". Sügav lugu on tolle nime taga, don't judge! Nii et jah, olen õnnelik, et mu öö neid kavandeid tehes luhta ei läinud.
Kirke sai ka edasi! Nii tubli! See Pärnu Koidula Gümnaasium on üpriski üllatavalt nende EKA osakondade kollektsioonide vahel kirjas.
Nii et jah, tuleb veelgi töökam aeg nüüd. Tahaks tulemusi näha!

CHEEKS!

päik no

Järjekordne kiire, kiire nädalavahetus. Positiivne on see, et vähemalt on päike väheke rohkem end näidanud. Muidu olen terve nädala asju rabanud teha, ikka midagi valmis ei saa. Kriitiline!
Eile toimus Noormood 2013, mille korraldus oli palju parem kui MoeP.A.R.K'il. Kirke sai oma vanuserühmas II koha ja publiku lemmiku tiitli, soengu ja meigi eriauhinna ning minu armas väike õde sai parima modelli tiitli! Tublid olime!
Täna hommikul ruttasime oma saja koti ja muu kraamiga Tallinna tagasi, nüüd pean jälle tegus olema. Ootan juba seda aega, mil kõik valmis saab!

Tegutsen edasi, olge armsad!

kabaree

Varsti, varsti üks pühapäevane kabaree seik ka. Esimest korda elus! Tõotab tulla huvitav.
Miski mu sees on vist nihkunud, kuna olen juba kaks päeva järjest klassikalise muusika lainel. Teeks ühe kiire maalimise ka veel ehk enne kabareed?  Oh yes. Terve hommik otsisin niigi inspiratsiooni kuskilt kapipõhjast.

Plärts.

joo

Mu kaks kõige lemmikumat jooki praegusel hetkel. Te ei kujuta ette kui head, võib-olla kujutate, kui kujutate, siis good for you!
Ma olen ausõna hullumas selle tööde hulga peale, mis meil teha vaja on. Järgmine nädal on maalimise hindamine ja Anni tööd on väga halvas seisus, või noh üks neist on ikka tõsiselt mahakandmisvääriline. Samal ajal jändan oma vormiõpetuse kollektsiooniga nii et käed on pindu täis ja kõik on üpriski ajuvaba. Mõtted on kõige sellega tegeledes juba sajal teisel kollektsioonil ja projektil. Liiga palju korraga!
Kevad võiks ju ka ometi juba siiamaale pugeda. Imelik on mõelda, et juba on tõesti aasta möödas katsetest ja kõigest sellest, mis nii teistsugune nüüd tundub, kui tol ajal. Elu on tõesti muutunud.
Mu unegraafik on ilmselgelt ka kolm tundi hilisemaks nihkunud, sest et normaalsest ärkveloleku ajast ei piisa enam ammu. Aga noh, vähemalt ei passi ma kunagi tühja. Mis sest, et see on alati tükike minust olnud, et päevast on vähemalt 30% minu ja mu sees elava tsillikunni oma. Nüüd ei juhtu seda enam tihti...
Aga ei, semud. Ma siiski läheks nüüd magama ja homme tuleb veel 150% produktiivsem olla.

CHEEKS.

moe

See nädalavahetus oli lõpuks moe P.A.R.K. Kirke kollektsioon oli laval võrratu! Nii palju tööd ja vaeva oli nähtud, tehtud ja see kõik oli seda väärt. Kirke on supertubli!
See aasta olid märkimisväärselt tugevad kollektsioonid. Nii kõrget taset polegi ammu näinud ühelgi koolinoorte üritusel. Ainus asi, mis silma torkima jäi, oli see, et ürituse enda tase jäi moeloojate loomingule mitme leveli võrra allapoole. Oleks vägagi normaalne ja lugupidav, kui kõik kollektsioonide autorid saaksid kuidagi moodi tunnustatud. Kõigil on nii palju aega läinud nende kollektsioonide valmistamise peale! Rääkimata sellest töömahust, mida sai tehtud. See aasta polnud mitte mingisuguseid eriauhindasid (v.a parim mees- ja naismodell) ja kõik disainerid said vaid kotikese, kus sees oli praktiliselt ainult tänukiri, vananenud ajakiri ja kondoom. Või mõnel juhul ainult tänukiri ja kondoom. Mida sellest küll järeldada?
Ürituse alguses ju ometigi mainiti mitmeid ja mitmeid sponsoreid, kuid mille piires see nende sponsorlus küll toimus?
Žürii võiks ka oma kõne rohkem läbi mõelda, mitte lihtsalt mühiseda läbimõtlematuid ja kohatuid lauseid.

See kulmudeta olek teeb mu suuremaks grumpy catiks kui ma tavaliselt olen, awkward. Aga kõnnitud sain ma oluliselt elegantsemalt ja sõbralikumalt kui tavaliselt, mis on tegelikkuses imelik, kuna kandsin esimest korda elus tikk-kontsi ja mis olid u. 20 cm kõrged. Neljas aasta ja Anni on vist lõpuks arenenud.
Aga selleks korraks kõik!

CHEEEEKS!

party balloon

Ma sain vahepeal 20-aastaseks!
See nädal on nii tore olnud. Mu söbrad on imelised olendid ja mina olen nii õnnelik. Nad lihtsalt teavad, kuidas mind rõõmsaks teha. Mulle kingiti lausa kaks mopsikese kuju, kellega ma kindlasti juba lähitulevikus pildid üles kavatsen panna, aga see peab ootama, kuna Tallinna ma neid kaasa ei raatsi tarida. Ja Kätlin oli nii armas, et joonistas mulle selle väikese olendi kaardile konfettide keskele, kannan seda alati endaga nüüdsest! Ja ega mu kaks teist lemmikutki esindamata jäänud! Hakkasin peaagu nutma, kui nägin, et ma saan oma järgmised kuud One Directioni plaati mängida ja oman esimest korda elus ka Hesburgeri kinkekaarti. Ja kõike muud ilusat ja veel ilusamat. See kõik on nii priceless. Nad tunnevad mind nii hästi! Ah, ja teeks ikka täiega reklaami oma kursaõele, kellel see suur anne selliseid kõrvarõngaid valmistada on nagu teisel pildil näha on. Esitage talle tellimusi, mis sest, et tal väga kiire on!
Nüüd on loodetavasti kõik peod peetud ja trallid trallerdatud, sest tuleks tõesti kooliga intensiivselt tegelema hakata ja see on loomulikult jutt, mida ma juba mitu nädalat järjest olen leierdanud. Paha, väga paha, aga mul on nii palju muud huvitavat toimumas olnud ja toimub ka edasipidi.
Ei jõua ära oodata järgmist nädalavahetust, kuna siis on ju meie iga-aastane moeP.A.R.K. Mu kursaõed võtavad ka osa ja elevus ning uudishimu on hiiglaslik!
Ma ausalt üritan hakata normaalsemaid pilte tegema, ausalt. Praeguseks peab aga nendega leppima...
Ja mina peaksin nüüd päriselt ka magama minema.

Ööd, ööbikud.